Avaleht Helena Ruudi blogi Anoreksia? Ei – ka parima tahtmise juures mitte. Buliimia? Jah, miinus oksendamine! Emotsionaalne õgimine? OOOOOJAAAA!!!
Anoreksia? Ei – ka parima tahtmise juures mitte. Buliimia? Jah, miinus oksendamine! Emotsionaalne õgimine? OOOOOJAAAA!!!
Helena Ruudi blogi
0

Anoreksia? Ei – ka parima tahtmise juures mitte. Buliimia? Jah, miinus oksendamine! Emotsionaalne õgimine? OOOOOJAAAA!!!

0

Helena RuudiAnoreksia nervosa, bulimia nervosa, binge/emotional eating – toitumishäired kõik, eks? Poisid sellega nii palju pole kokku puutunud – kuigi on ka poiss-soost inimesi, kes nende käes kannatavad – ja see pole teps mitte naljaasi. Absoluutselt mitte!

Mul on üks vana klassiõde, kes oli põhikoolis veidi kogukam. Paks? Ei. Põhikool on aeg, kus inimese organism areneb, kellel varem, kellel hiljem, kellel kiiremini, kellel aeglasemalt. Meedia ja tänapäeva haiged “standardid” teevad muidugi oma töö. Juba väikesed tüdrukud vaatavad – ja isegi, kui nad ei satu sirvima emmede uhkeid klantsjakirju, mis rõhuvad, korrutavad ja reklaamivad, kuidas “määri seda peale, siis oled selline!”, “tee neid harjutusi, siis sa ei vaju ära!”, “kuidas säilitada seda, teist ja kolmandat 20-ndate tasemel” jne.

Jah, turunduses töötab hästi. Kuna pärast paksuks minemist on tänapäeva naise teine suurim patt VANANEMINE, siis see müüb. Keegi ei taha ju, et neile öeldaks “Kle, sa oled kuidagi kulunud, vanaks jäänud, sa ei näe enam nii hea välja kui enne!” jne. Palju õnne! Jätkake seda! Eriti jätkake seda väikeste tüdrukute ees – demonstratiivselt ja kõvasti!

Pühapäeval, kui enda materiaalsest puhastusest viimast võtsin ja 5 sahtlitäit paberipahna põrandale kokku kahmasin, siis puhtjuhuslikult sattus telekas mängima Kanal2-e ülinunnu saadet Väikesed Hiiglased. Jäin seda vahepeal väga süvenenult vaatama. Isssand kui ägedad nad on! Niii puhtad, nii rikkumata, nii elust lõhkumata ja nii siiirad ning ausad! IMELINE! Selle peale tekkis kohe tunne, et tahaks ka last…

Aga miks te siis tahate need väiksed hinged ära lõhkuda? Kahjuks on maailm selline, et isegi need kõige kõige pisemad imed on vaid mõne aasta kaugusel standardsest ahistamisest.

Millal mina sinna jõudsin? Juba esimese klassi lõpus vist isegi. Kuna ma olin teistest vanem. Lisaks oli mind õnnistatud varajase ja kiire arenguga. Ja mida tehakse “teistsugustega”? No ikka antakse tuld sellel suunal! Mis seal ikka. Nii sai juba mulle algkoolis kaaslaste poolt pähe taotud, et ma olen paks. Nojah siis. Nagu tagantjärele tark olles välja tuleb, siis see polnudki veel kõige hullem, mis siis, et ehk sel hetkel nii võisin mõelda.

Mis siis veel hullem saaks olla? See kui sa vaatad peeglisse, sa kaalud 52 kilo, sa oled reaalselt tegelikult nagu täielik kilu, aga oma peas oled sa samaaegselt elevant. Pfff, mis elevant? Vaal oled! Kujutate ette? Ei kujuta, jah? Need, kes mind mäletavad, keskkoolis ma tundsin ennast ise oma peas umbes peaaegu sellisena, nagu ma olen praegu. Kaalu vahe on hetkel 30 kilo. Vist ei ole okei?

Olen korduvalt proovinud oksendada – jumal tänatud, et see mulle kuidagi ei istunud! Sest sel juhul… Ma ei tea. Ma kardan, et täna ma vist ei kirjutaks siin praegu. Küll aga manustasin kõikvõimalikke lahtisteid, dieeditablette, proovisin kosmilisi dieete. Ja sinna kõrvale korralik mõnus õgimine.

Oksendamiseni!
Ruudi

mm
Head Uudised GoodNews
info@goodnews.ee

Kommentaarid