Avaleht Ilu-uudised Kuidas riided mõjutavad meie keskkonda?
Kuidas riided mõjutavad meie keskkonda?
Ilu-uudised
0

Kuidas riided mõjutavad meie keskkonda?

0

kuidas riided mõjutavad keskkondaRõiva elutsükli parim osa on loomulikult kandmine. Kellele ei meeldiks uus särk, seelik või pluus, mis sobivad selga nagu valatult.

Kuid kandmise võrdlus kuldajaga seostub ka kulukusega. Ja mitte niivõrd rahas mõõdetava, vaid loodusressurssides arvestatava kuluga.

Mõju keskkonnale on suurim just rõivaste kandmisfaasis, mil tekib vajadus neid hooldada. Pesemine, kuivatamine ja triikimine on kõik energiakulukad tegevused, millele pesumasinat käivitades või triikima asudes tihti ei mõelda. Õnneks on rõivaeseme omanikul olemas valikud, kuidas oma riideid targalt hooldada ning negatiivset mõju vähenda.

Energiakulu

Suurbritannias läbiviidud uuring näitas, et tavaline T-särk kulutab oma eluajal 60% energiast just nimelt hooldamise käigus ja tootmisele kulub vaid 40% energiast.

Ülaltoodud arvutus põhineb eeldusel, et T-särki pestakse 25 korda masinaga 60°C režiimiga, kuivatatakse pesukuivatis ja triigitakse. Siit saab igaüks kohe järelduse teha, kas tema T-särk ikka kulutab nii palju energiat. Vähendades temperatuuri, kuivatades nööril ja jättes sokid triikimata, saab igaüks energiakulu kokku hoida. Ja peame endale tunnistama, et sedavõrd tõeliselt määrdunud riideid, mis 60°C või kuumemat pesu sooviksid, ei teki just väga palju. Pigem peseme rõivaid värskendamise eesmärgil.

Madalamal temperatuuril pestes ei hoia me kokku ainult raha, vaid ka elektrienergia toorainet, milleks Eestis on valdavalt põlevkivi. Põlevkivist energia tootmise kaasnähtusteks on aga tahm ja tuhk, mis teadagi endale meie looduses kohta nõuavad, tunnistamata neid liike, kes seal varemalt elasid.

Veekulu

Loomulikult ei ole energiakulu ainus rõivaste puhastamisega kaasnev kulu. Pesupesemiseks on juba vanast ajast kasutatud vett, mis on samuti oluline loodusressurss ning sugugi mitte kõikjal piisavalt kättesaadav. Kui esimeses artiklis rääkisime puuvillaistanduste veevajadustest, siis veekulu kandmisfaasis on loomulikut väiksem, kuid siiski oluline, et sellest rääkida. Lisaks sellele, et pesumasinast väljub reovesi, mida otse loodusesse ei tohi lasta, on oluline ka vee hulk, mida pesu pestes kasutatakse.

Kui peseme korraga vaid ühe särgi ja kaks paari sokke, on veekulu sama, mis terve pesumasinatäie rõivaste pesemisel. Seega vee kokkuhoiuks piisab sellest, kui ootame pesukorvi täissaamist ning paneme masina pea triiki pesu täis.
Kemikaalid

Lisaks veele meeldib meile kasutada pesupulbreid ja loputusvahendeid. Kui esimene neist on tõesti rõivaste puhtakssaamisel oluline, siis värske lõhna saamiseks on olemas ka pesuloputusvahenditest loodussõbralikum võimalus – riputage pesu õue nöörile ning saate nii värske lõhnaga rõivad, et ükski loputusvahend ei suuda sellega võistelda. Ja kui õue ei saa panna, siis tuulutatud toas kuivavad rõivad samuti hea meelega. Ja nii väldite ka trummelkuivatite energiakulukat kasutamist.

Kuid ka pesupulbril ja pesupulbril on vahe. Suuremad ning tuntumad nimed reklaamivad end tihti imeliste lisanditega, mis pulbris sees on, kuid nende keskkonnamõju arusaadavalt reklaamis ei avata. Kui meenutada, millal viimati pulbripakilt koostisosi loetud sai, siis ega seda korda vist ei meenugi. Seepärast ei tea paljud, et pesupulbrid sisaldavad teiste ainete kõrval ka fosfaate (vahel kirjutatud ka fosfanaadid). Nimest on mõista, et tegu fosforipõhise lisandiga, mille eesmärk on vett pehmendada. Kuid see vajadus on vaid mõnes kodus, mitte kõigis.

Fosfaatide sisaldus võib pesupulbrites olla kuni 30%, pesugeelides tavaliselt vähem. Pesutabletid on aga kõige kõrgema fosfaadisisaldusega. Kui fosfaadid reoveega koos loodusesse jõuavad, soodustavad nad rohevetika vohamist, mis omakorda põhjustab muutusi veekogude ökosüsteemis. WWF (World Wildlife Foundation) soovitab kasutada pesupulbrites alla 5% fosfaate, eelistatuimad on loomulikult fosfaadivabad pulbrid ja geelid. Eesti turul on aga paraku väga vähe fosfaadivabasid pesuaineid saada. Need, kel on tee ökopoodi selge, saavad aga kerge vaevaga loodussõbraliku pesupulbri kätte. Ja alati võib kasutada pesupähkleid, mis on samuti täiesti fosfaadivabad.

Igaüks saab vähendada oma rõivaste keskkonnamõju, pidades silmas järgmist:

  • Peske rõivaid vaid vajadusel.
  • Kasutage fosfaadivabasid pesupulbreid.
  • Pange pesumasin alati täis või kasutage poole pesu režiimi.
  • Kasutage madalamat temperatuuri: 40°C pesuprogrammiga pestes hoiate elektrit tublisti kokku, mis on kasulik nii rahakotile kui ka loodusele. Kuivatage oma riideid õues nööril.
  • Triikige vaid neid rõivaid, mis seda tõesti vajavad.

Tuuli Mäemat
Ilu&Mood toimetaja

mm

Kommentaarid