Fotod! Ehetebränd Katta Grüner esitles Pariisist inspireeritud kollektsiooni
Katta Grüneri ehetebränd esitles laupäeval oma uut kollektsiooni „L’élégance parisienne”, mis on inspireeritud Pariisist. Liivia Leškini ja Siggi Haapsalu Nurga galeriis toimunud Women’s Clubi salongiõhtul esitletud kollektsioonist õhkus klassikalist joont, naiselikku elegantsi ja looduse ilu.
Katta Grüneri ehtekollektsioon on valminud mustast tammest ja valgest looduslikust mageveepärlist või kuldkarbipärlist. Seesugune musta tamme ja pärlite kooslus mõjub elegantselt, ajatult ja naiselikult. Nii kannab uus kollektsioon ka temaatilist sõnumit, et vaatamata aja möödumisele jääb alati ajatu elegants – hoiame traditsioone ja austame oma esivanemaid.
Kõik Katta Grüneri brändi ehted valmivad Eestis Läänemaal ja on autori originaallooming. Maailma trendidest ja Eestimaa loodusest inspireeritud ehete valmistamisel kasutatakse Eesti puitu, mis on jäänud alles teiste toodete tootmisest.
Läbi sajandite on ehted näidanud inimese staatust ja ehetele on omistatud maagilist jõudu. “Austame Eesti loodust ja teeme oma ehted suure armastusega. Usume, et päris tooted ja toodetesse pandud hea energia annab igale ehtekandjale juurde jõudu,” ütles Katta Grüneri looja ja disainer Kätlin Rohilaid-Aljaste, kes on olnud suur ehetearmastaja juba lapsest saadik.
Must tamm on väga eriline materjal, kuna see tekib tammest, mis on jäänud või kukkunud jõkke, merre või sohu, olles seal aastasadu või isegi aastatuhandeid. Kui hapniku juurdepääs puidule oli olematu, hakkasid vees olevad rauasoola osakesed reageerima puidus oleva tanniiniga ja puit muutus tugevamaks ja värvilt tumedamaks. Seda aastasadu ja kohati lausa aastatuhandeid vees lebanud tammepuitu nimetatakse mustaks tammeks. Vanimad leitud mustad tammed on lausa 8000 aastat vanad.
Liivia Leškini galerii sai seepärast esitluspaigaks valitud, et Liivia on paljude moekunstnike jaoks oluline suunanäitaja. Daam, kes on varasemalt olnud kunstiakadeemia õppejõud ja moekunstikateedri juhataja, loob tänasel päeval abstraktset kunsti. “Püüan areneda pigem kvaliteedis kui kvantiteedis,” on ta paarkümmend aastat tagasi enda tegemiste kohta öelnud.
