Näitusel „From the Coolest Corner – Põhjamaade uus ehe“ osaleb kuus eesti kunstnikku
8. märtsil avataval Põhjamaade uut ehtekunsti tutvustaval rändnäitusel üles astuva 61 kunstniku hulgas on ka kuus eestlast, lisaks heidab kohalikule disainimaastikule pilgu mahukas lisaprogramm näitustest ja üritustest.
Näitusekülastajal on enam kui kahe kuu jooksul võimalus väljapanekusse süveneda, selgitamaks Islandi, Taani, Norra, Rootsi, Soome ja Eesti kunstnike hulgas välja oma lemmikud.
Eesti kaasamine näitusesse on kindlasti nii komplimendiks siinsele koolile ja selle eestvedajale Kadri Mälgule kui ka tunnustuseks paljude pühendunud noorte kunstnike järjepidevale tööle ja kõrgele tasemele. Lisaks näituse ühele kuuest aukülalisest – Kadri Mälgule, osalevad eestlastestJulia-Maria Künnap, Anna-Maria Saar, Kristi Paap, Maarja Niinemägi ja Tanel Veenre.
Aukülaline Kadri Mälk (s. 1958) eelistab töötada looduslike materjalidega nagu kivid, mineraalid ja puit ning merest saadud materjalidega nagu korallid ja seepia. Tema ehetes peegeldub lootus ja vaimustus („Yehudi Menuhin”), kuid ka salapära („Must menhir”) ning meeleheide ja kurbus („Väga süüdi. Medusa V”). Tema ehted räägivad elus valitsevast võitlusest ja kirgedest väga isikupäraselt, poeetiliselt ja köitvalt.
Julia Maria Künnapi (s. 1979) ehted sünnivad põhimaterjalide ja lihtsate võtete abil nagu lihvimine ja poleerimine. Ehted on lihvitud ühest mineraalist, obsidiaanist või suitskvartsist. Kivid, mille üks serv on justkui teravalt maha lõigatud, muutuvad teises servas vedelikuks, mis tilgub läbipaistvate piiskadena maha või sulab mustaks ja õlijaks laiguks.
Maarja Niinemägi (s. 1979) armastab töötada vääriskividega, kuna neis leiab palju värve, reljeefe ja pindasid. Tema viimane ehtekollektsioon käsitleb keha liikumist. Rinnanõel „Väike valgekõrv parvel” kujutab makaaki, kes istub vaikselt, pea kõrvale pööratud, õitega kaetud hõljuval oksal. Lisaks makaagile kasutab Niinemägi motiivina ka õit, muutes opaali abstraktseks lilleõieks.
Kristi Paap (s. 1973) kasutab oma töödes looduslikke materjale: kirsipuitu ja sirelipuud, kirsi- ja ploomikive. Tema ehted tekitavad liikudes õrna heli Nii muutub ka ehte kandja esitajaks, kes tunnetab oma liikumise ja peatumise rütmi. Ta otsib enda enda sõnul looduse häält: lehtede kahinat tuules, putukate suminat ja kaldale veerevate lainete müha.
Anna-Maria Saar (s. 1988) ühendab oma töödes kehal kantava ehte ja fotograafia. Tema tööd kirjeldavad isikliku elu kogemusi ja inimsuhteid üldiselt. „Kannatuste katkemised” on kaelakee, mille ta valmistas omaenese juustest, millest ta ühel päeval tunniajase tüli käigus ilma jäi. Tema töödes on jõuline joon, kuna ta on õppinud sepaks ning on harjunud töötama teistes mastaapides ja raskemate tööriistadega kui kullassepad.
Tanel Veenre (s. 1977) ehteid iseloomustab ornamentide kasutamine ning looduslike, kunst- ja taaskasutatud materjalide vastandamine. Tema hiljutises töös „Alguses oli sõna” portreteerib autor iseennast, kaelas Rumeenia ja Prantsuse kirjaniku ja filosoofi Émil Mihai Ciorani, Eesti kirjaniku ja ajaloolase Karl Ristikivi ning Prantsuse filosoofi Jean-Paul Sartre’i raamatud. Raamatu kandmine kaelakeena on nagu objekti lammutamine. Fotograafia abil saab aga suunata vaataja pilgu sellele, mis jääb objekti taha.
Eesti ehtekunstnikega on võimalik ka kohtuda järgnevatel aegadel.
20.03 kell 17.00 Tanel Veenre
29.03 kell 12.00 Anna Maria Saar
10.04 kell 17.00 Julia Maria Künnap
26.04 kell 17.00 Maarja Niinemägi
3.05 kell 12.00 Kristi Paap
8.05 kell 17.00 Kadri Mälk
Osalejate arv on piiratud, seega paluvad korraldajad soovijatel end eelnevalt registreerida e-posti teel: haridus@etdm.ee. Sissepääs on muuseumipiletiga.
Põhjamaade ehtenäitust saadab mahukas programm Eesti kaasaegse ehte teemalisi näituseid ja sündmusi, mille täpsem programm on leitav SIIT.
Näitus jääb Tallinnas, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis aadressil Lai 17 avatuks kuni 11. maini, enne seda on näitust eksponeeritud Oslo Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis; Taani Disainimuuseumis; Soome Disainimuuseumis. Tallinnast rändab näitus edasi Rootsi, Göteborgis olevasse Röhsska muuseumi ja viimasena eksponeeritakse seda 2015. aastal ehtekunsti suursündmusel Schmuck, Münchenis Saksamaal.
Näitust Eestis ja sellega kaasnevat satelliitürituste programmi toetab Eesti Kultuurkapital.
