Lühidalt moe ajaloost!
Moemaailma arenguetappide määratlemine näitab ära selle, kuidas moest sai popkultuuri osa.
19. sajandi alguses oli mood eliidi staatusesümbol ega erinenud kuigi palju keskajal kehtinud luksust piiravast seadusest, mille kohaselt määras just inimese seisus ära selle, milliseid värve ja materjale ta kanda tohtis.
Kui jõuti 20.sajandisse, hakkas moe mõju laienema. Mood hakkas noppima mõjutusi kunstist, muusikast, filmist ja päevapoliitikast. Riietuse otstarve polnud enam ainult ilma eest kaitsmine. Oluliseks sai ka isiksuse eksponeerimine ning see, mis inimesele meeldis ja mis mitte.
1860. aastal tegi Charles Worth haute couture´ist kõrgmoe moetööstuse, ta tõstis moe kaunite kunstide sekka ning paigutas ka rätsepakunsti kõrgele tasemele. Haute couture tähendab peenemat õmblemist ja õmbluskunsti.
20.sajandi keskel tulid turule valmisriided. Kiirmoodi on süüdistatud käsitöö ühtlustavas mõjus ja trotsina selle vastu on hakanud arenema ka alternatiivid – kaunistuste lisamine ja taaskasutus e. reuse.
Võtmeküsimuseks sai aga, kuidas valmistada tooteid, mis müüksid masstoodanguna. Nüüdseks on see kõik olemas.
Ajakirjad ja modellid…
Kuulsusi on seostatud moega juba sellest ajast peale, kui Hollywood oma kaamerad esmakordselt tööle pani.
Moeajakirjad on väga suurt osa kandnud moeajaloo kujunemisel. Ajakiri peab ühtlasi edastama moemõtteid oma lugejatele. Toimetajate, stilistide, modellide ja fotograafide abiga peab ta asetama need ideed ka oma ajastu konteksti.
Moefotograaf võib üheainsa pildiga lisada mingile riideesemele emotsioonid, ajakohasuse ja ikooni staatuse.
Alates 1980. aastast kuulub sellesse protsessi ka stilist.
Vanu moeajakirju lehitsedes joonistub nende muutuvast sisust välja moe kulgemine. Aastate vältel on moodi vorminud ka lakkamatu dialoog kunsti ja äri vahel.
Ent niipea, kui mingi mood on end kehtestanud, hakkab see muutuma. Mood on justkui vahetuvate tujudega teismeline, muutudes pidevalt. Ta elab uudsusest ja seetõttu tuleb omaks võetu kohe kõrvale heita.
Kui jälgida moe ajalugu ühiskonna ajaloolise arengu abivahendina, siis on huvitav tähele panna, et iga järgmine stiilitõuge sööb järjest enam end ühiskonda sisse. Mood on elanud üle sõnu ja finantskriise. Ta on teinud kõikumise kontseptualismi ja praktilisuse vahel.
21.sajandil pole mood mitte lihtsalt tehnoloogilistest arengutest läbi põimunud, vaid talle on antud uus eluõigus. Mood on hakanud meid kaasa haarama ajaloo jutustamisse ja ajalooliste hetkede avastamisse.
Tuuli Mäemat
Ilu&Mood toimetaja
