MEHINE MEES NAISTE ILU HEAKS! Püsimeikar Alex Palmiste: Ilu on osa loomulikkusest
Iluloojate maailm on pikki aegu olnud õrnema soo keskne, kuid tänasel päeval pole enam üllatuseks see, kui ilusalongis askeldab mehine mees ja tema käe all muutub kaunis veelgi kaunimaks. T&M Ilusalongis püsimeikarina töötav Alex Palmiste nõustus GoodNewsi lugejatele seda maailma veidi laiemaks avardama.
Alex, Sa töötad püsimeikarina. Meie ühiskonnas on pikka aega olnud selline arvestus, et on meeste ja on naiste alad, nüüd aga on see hakanud muutuma. Kui tavaliseks on saanud/saamas see, et ka mees võib olla jumestaja või juuksur?
Eks see on loomulikult paljuski sõltuv sellest, millisest maailma nurgast me räägime. Modernses 21. sajandi euroopas on see soo-tüüpiliste professioonide stereotüüp praktiliselt müüdiks muutumas. Tõsi, seda mõjutavad paljud aspektid inimese elus, kuid kui me räägime noorsoost, kes on kasvanud üles interneti ja vabameedia mõjusfääris, siis nende kohta julgen ma kindlasti väita, et elukutse, mille poole üks või teine isik graviteerub oma teekonnal täiskasvanuks saades, ei ole enam soopõhise lahterdamise mõju all. Sestap ka nähe, et soorollid on paljuski sulandunud või lausa vahetusse läinud, ning vähesed vaatavad sellele imelikult. Teisisõnu, näha meest tegemas tööd, mida tüüpiliselt naised on dekaade või isegi sajandeid teinud ja vastupidi, pole tänases modernses maailmas midagi kummalist.
Kas meestel on naiseilu loomisel mingid eelised — ehk oskab ta seda ilu teravamalt välja tuua?
See on vast veidi subjektiivne küsimus, kus pole konkreetset musta ega valget. Pigem igaühel oma arvamus asjast. Muidugi, ei saa märkimata jätta, et meeste eelis naiseilu loomisel võib peituda ühises looduse poolt seatud eelistuses. Või mingis üldises sotsiaal-ühiskondlikus normis. Parim võrdlus, mida oskan tuua, on see, kui inimesed alustavad pikka ja püsivat kooselu, siis varem või hiljem hakkab mees naisele pesu valima näiteks ja naine mehele särke ja kingi. See on see, et meil on mingi kujutluspilt sellest, millisena oma vastassoo esindajat tahaksime näha. Ja läbi selle kujundame ka üldist pilti, eriti kui jutt käib juba tuntud ja laiahaardelistest inimestest. Selle üle süvitsi juureldes ei tule vist lõpuks kellelegi imeks, et valdav enamus naiste moodi ja ilumaailma suunavatest nimedest on mehed: Gianni Versace, Cuccio Gucci, Michael Kors, Ralph Lauren, Karl Lagerfeld ja paljud teised. Lihtsamini öeldes, mehed püüavad luua ilu sellisel kujul, et neil oleks seda omal meeldiv vaadata.
Mis viib üldse ühe mehe sellise ameti juurde? Kuidas Sina konkreetselt selleni jõudsid?
Nii nagu paljude muude asjadega siin elus, on ka sel puhul kaks konkreetset variant, kuidas üks mees selliste ametiteni jõuab – esiteks siis läbi konkreetse otsuse juba varasest east peale, ehk kui nii võib öelda, armumine ametisse esimesest silmapilgust. Ning teiseks, läbi juhuse, olukordade kummaliste pöörete ja keerdkäikude. Minu rada selle professiooni juurde on kindlasti teise versiooni musternäide.
Peale põhikooli ei teadnud ma üldse, mida oma eluga peale tahan hakata ning läksin õppima erinevaid ameteid peamiselt selle järgi, mis tundus olevat huvitav ning loomulikult, mis oli tollal populaarne. Praktika aga näitas, et miski nendest ei olnud ikka see päris õige asi. Ning loomulikult ei suutnud ma seedida kuidagi palgatöö tegemist kellast kellani kuskil kontoris või töökojas. Sellele järgnes pikk eneseotsingu periood, mil vahetasin tööd sama tihti kui sokke. Tagant järgi ajab naerma ja muidugi tahaks kõigi tollaste tööandjate ees oma püsimatuse pärast vabandust paluda. Lõpuks siis kohtusin oma abikaasaga, kes tundis ilumaailma vastu huvi. Minu vaimse abiga sai ta algust tehtud ripsmepaigalduse maailmas ning läbi aastate on temast saanud märkamatult Eesti üks kindlasti kvaliteetsematest ja enim haritud tipptegijatest. Loomulikult, elades sellise inimesega koos, pole pääsu sellest, et kodused teemad keerlevad palju ümber ilumaailma. Õigepea teadsin naiste iluteemadest rohkem kui üks mees endale tunnistada julgeb. Üks asi viis teiseni ja hakkas idanema mõte, et kui lapsed on lasteaiaikka jõudnud ja minul taas aeg tööd otsima hakata, võiksin hoopis ilumaailmas kätt proovida. Selle üle juureldes leidsin ka mitmeid poolt argumente enda jaoks, ning üks asi viis teiseni ja nii ma siis püsimeigini jõudsin. Siiani on see ainus selline nii-öelda amet, mis mulle tõepoolest meeltmööda on ja mida teen rõõmuga. Ühtlasi on ka ees motivatsioon ja näide sellest, kuidas vaid mõningaste aastatega on võimalik ennast üles töötada tipptegijaks. Nagu öeldakse: “the rest is history” ( “edasine on juba ajalugu” – ingl.k).
Kas ja kuivõrd naised oma ilu loomise meeste kätesse usaldavad?
Ma arvan, et sellele oskavad naised vast ise paremini vastata. Küll aga nii palju tundub mulle küll, et naised on maiad eksootiliste ja teistmoodi elamuste-kogemuste peale, ning mees-ilutegija kindlasti sinna hetkel veel kategoriseerub. Laiemas perspektiivis muidugi ei oma sugu mingit tähtsust, vaid määrab ikkagi ilutegija töö kvaliteet. Kui kõrvutada nais-stilist ja mees-stilist ning samadel tingimustel mees teeb paremat tööd, siis ilmselgelt klient valib edaspidi mehe. Ehk on vast ainus eelis naistel meeste ees see, et kliendid tunnevad esmase hooga ennast kindlamalt nais-ilutehniku juurde minnes, kuna see on psühholoogiline paradigma. Täpselt samuti nagu enamus mehi tunneks kõhklusi, kui viies oma hinnatud autot remonditöökotta, seal nais-mehaanik vastu jalutab. Siin mängibki see stereotüüpide kaart ennast enamasti lauale, kuid kui töö tehtud ja teenus hea ning sõna liikvele läheb, siis võib sellest töötegijale isegi teataval määral kasu olla.
Kas Sinu puhul on ette tulnud ka seda, et lisaks Sinu kätetööle hakkad ka ise õrnemast soost olevusele meeldima?
(Ajas naerma). Ei siiani pole täheldanud midagi sellist. Või kui isegi on, siis minuni see tunnete olemasolu pole jõudnud. Olen õnnelikult abielus ja paraku peavad minu praegused ja tulevased kliendid leppima vaid kauni püsimeigiga.
Kui raske on üldse töötada, kui oled ümbritsetud naistest?
Oi, üldse mitte. Olen oma kindla kalju leidnud ja minu jaoks on ülejäänud Eesti naispere kas toredad kolleegid või veel toredamad kliendid. Sisuliselt sama, mis teeksin tööd meestega. Eks muidu käib välimuse putitamise juurde ka teatav klatš, kuid minu töö spetsiifika ei luba kliendil protseduuri ajal rääkida ja ühtlasi naised peavad ennast mees-tehniku juuresolekul ka teisiti üleval. Aga jällegi, see on väga individuaalne.
Kuidas naised ise hindavad seda, et nad oleksid ilusad ehk siis, kas tavaline Eesti naine hoolitseb enda eest piisavalt?
Noh, üldiselt sellist müütilist looma nagu “tavaline Eesti naine” pole olemas. Kõik naised hoolitsevad enda eest, kes rohkem kes vähem, kuid päris kasimata ei astu ükski endast lugupidav naine vannitoastki välja, rääkimata siis kodust.
Jah, Eesti naine teab, mis on ilu ja rakendab ka seda teadmist enese peal väga efektiivselt. Enamasti on muidugi Maarjamaa tütred pigem konservatiivsed, kuid nii minu kui paljude teiste meeste arvates on see just hea. Ilu on osa loomulikkusest ja Eesti naised oskavad seda väga hästi teha – rõhutada seda ilu, mis loodus neile andnud. Üle pingutada pole mõtet, muidu on oht, et välimus võtab tragi-koomilise pöörde.
Milline on see iga, kus endale rohkem tähelepanu hakatakse pöörama (kui nii üldse võib küsimust püstitada)?
Siin jään vast vastuse võlgu. Aga ma pakun, et tänapäeva noori vaadates, siis selline üldine välimus ja riietus ja nii edasi muutuvad kordineerituks ja oluliseks juba päris varajases eas.
Sa teed ka tätoveeringuid. Kui palju neid tänapäeval tahetakse ja kas tätoveering on saanud osaks ilu mõistest?
Tattoo on mul rohkem nagu armastatud hobi, kuid sellest sai alguse püsimeigi idee, kuna viimane sisuliselt ka tattoo on. Eks nõudlus on stabiilne, ikka ja alati leidub neid, kes tahaks midagi oma nahale ilutsema. Mis puudutab ilu mõistet, siis kindlasti, tattood on muutunud juba ammu enamaks kui vangla või gängi märgistus. Need on osa elustiilist, kunstist, ilust ja mälestustest.
Kes teevad peamiselt tätoveeringuid (mehed-naised, noored-vanad jne)?
Oi, see on suhteliselt kvantifitseerimatu, siin ei ole kindlasti rusikareegleid. Kõik teevad, sõltumata vanusest või soost. Minul isiklikult pole veel au ühtegi vanema generatsiooni (40+) esindajat tätoveerida, kuigi tean mõnda auväärses eas härrat, kes tundsid huvi omaaegse sõjaväes saadud maleva tinditöö ületegemisest.
Kuna tattoo-artistid on täisväärtuslikud kunstnikud, igal ühel oma nišš, käekiri ja stiil, siis kõigil on väga erinev ja individuaalne klientuur ning sestap on siin statistilises mõttes keeruline väga konkreetset kokkuvõtet teha.
Kas on olemas popimad motiivid ja kohad, kuhu neid tehakse?
Jaa, muidugi. Traditsioonilised kohad on õlg/õlavarred, seljad ja rinnaku tööd meestel, randme siseküljed, tiivanuki piirkond ja samuti selg naistel. Aga ka siin on pigem küsimus erandites kui reeglis. Unikaalsus ja eripära on pigem populaarne üle kõikide vanuste ja soo. Üldjuhul vähegi kvaliteetsemad tätoveerijad enamasti konsulteerivad kliente ja annavad soovitusi. Selline stamp “pääsuke õlale” tätoveerimine on pigem möödanik. Kuna tattood ise on kunst, siis naljalt ükski tattookunstnik paljundusmasinat mängida ei soovi. Eritellimused on tänasel päeval pigem normiks saanud. Motiivide osas on loomulikult säilinud mingid üldisemad populaarsed temaatikad (tribal, tekst, portree), kuid nagu juba sai öeldud, iga tõeline kunstiteos sünnib läbi idee veeretamise ja töötlemise. Kui aastakümneid tagasi salongis tehtud tööga oli võimalus, et satud otsa inimesele, kel täpselt sama pilt kuskil kehal, siis täna on see pigem väga haruldane võimalus.
Mina isiklikult tahaks panna kõigile südamele, kes kaaluvad omale tattoo tegemist: mõelge hoolikalt läbi, mida omale tahate lasta teha ja kuhu, otsige tätoveerija kelle stiil ja “käekiri” teile meeldib, konsulteerige temaga, kui disain valmis, võtke see endaga kaasa ja silmitsege seda iga päev põhjalikult. Kui kuu aja pärast on see pilt endiselt sama äge kui esimesel päeval, alles siis kaaluge selle realiseerimist. Kaaluge läbi ka tulevik: kui tahate ühel päeval tõsiselt võetav äriinimene olla, siis kas tasub seda asja kaela peale teha!? Kui soovite modelliks saada, kas tasub terve selg või käsi ikka täis teha!? Ning muidugi, tattoo peaks olema enamat kui lihtsalt pilt, ta peaks midagi tähendama või sümboliseerima, sest ta on osake teist kuni teie naturaalse elu lõpuni.
Usutles Jüri Kukk
