Kuidas kiire elutempo meie ilurutiine mõjutab?
Meie elu on muutumas aina kiiremaks ja kiiremaks. Me soovime üha rohkem saavutada ning kaugemale jõuda. Selline elurütm aga paneb meid loobuma meie ilurutiinidest ning aega ei jää iseenda jaoks. Ühel hetkel võib kiirest elurütmist kasvada välja stress, mis kahjustab meid ning ka meie sisemist ja välimist ilu. Loe, mida teeb stress meiega ning kuidas seda vältida.
Me kõik tajume mingil eluhetkel toimetuste ülekuhjumist, kuid küsimus on selles, kas see põhjustab meile või meie nahale rohkem kahju kui tavaliselt. Kui väike adrenaliinisüst aitab meil lõpetada ruttu tööülesanne, siis liiga palju stressi võib olla kahjulik meie organismile – see põhjustab juuste väljalangust, kaalutõusu, ekseemi, juustelangust ning kahvatut jume. Doktorikraadiga psühholoogid Ari Novick ja Michael Breus räägivad, mida teeb stress ning kiire elutempo meie organismiga ning kuidas sellega võidelda.
“Kõige tavalisemad stressi põhjustajad on töö, perekond, abielu ja suhted, aja planeerimine, rahaline olukord, eesmärkide mittesaavutamine ja endas pettumine,” seletab Dr. Novick. Korra mõjutatuna, võivad need stressisümptomid ilmneda nii psüühiliselt kui ka füüsiliselt.
“Füüsiliselt võib stress põhjustada korralikke terviseprobleeme,” ütleb Dr. Novick.
“See on otseselt seotud südameatakiga, immuunsüsteemi puuduste, diabeedi, ekseemi, haavandite ja kaalutõusuga. Vaimselt võib see põhjustada depressiooni ja ärevust, motivatsioonipuudust, viha, närvilisust, tujude kõikumisi ja viivitust,” lisab Dr. Novick.
Ka unepuudus on suur stressipõhjustaja. Ilma piisava uneta võib stressi level tõusta väga kõrgele, mille tulemuseks on ebaühtlane nahk, tuhm jume, tumedad silmaalused ning kaalutõus.
“Magamatus põhjustab muutuse inimese stressihormoonides, nagu näiteks stressihormoonides kortisoolides,” seletab Dr. Breus.
“Mida rohkem sa kannatad magamatuse all, seda suurem on su kortisoolide tase. See suurendab isu, eriti süsivesikute ja rämpstoidu vastu, mis tõstab serotoniini hulka inimese ajus, mis vastutasuks aitab alandada kortisooli ja rahustada inimest maha,” lisas Dr. Breus.
Selle asemel, et lasta oma elul ülepea kasvada, kus elad vaid tähtajast-tähtaega, võta oma elu kontrolli alla. Kumav, pingevaba nahk ja stressivaba elu tulevad ka tervislikust mõtteviisist.
“Üldiselt ei dikteeri meie reageeringut mitte situatsioon ise, aga pigem meie taju stressirohkest juhtumist,” räägib Dr. Novick.
Pool võitlusest on õppida muutma oma mõtteviisi. Ümbritse end positiivse sotsiaalse toetusega, paranda oma sisemist dialoogi endaga ja omasta mõni taktika, kuidas paremini toime tulla oma ajaga. Selleks, et oma elu kontrolli alla saada tuleb teha muutusi.
Vaata üle oma igapäevased tegemised – kas kasutad oma aega ning energiat mõistlikult?
Kas sul jääb igas päevas aega tegeleda asjadega, mida armastad ning kas oled ümbritsetud toredate inimestega?
Ära unusta iseenda eest hoolitseda – seda oma toiduvalikus ning keha eest hoolitsemisel!
Jälgi kas sinu öö on piisavalt pikk ning saad oma unenormi täidetud. Ilusa ilu ning elu aluseks on täisväärtuslik uni.
Ole positiivne, armasta ennast ja teisi!
Tuuli Mäemat
Ilu&Mood toimetaja
