TLÜ doktoritöös analüüsiti 45 moe-, ilu- ja elustiiliblogi
3. mail kaitses doktoritööd „Inglise-eesti koodikopeerimine Eesti blogides ja vlogides“ Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Helin Kask.
Ta analüüsis 45 moe-, ilu- ja elustiiliblogi (kokku 275 263 sõna) ning kuut vlogi (kokku ligikaudu 48 000 sõna). Blogijad ja vlogijad olid vanuses 15–30. Kõige rohkem ehk umbes 89% on täielikke koopiaid ehk traditsioonilises mõttes laene, st sõna võetakse inglise keelest üle samas vormis ja samas tähenduses. Sageli on need sõnad seotud selle valdkonnaga, mida blogija või vlogija kajastab, näiteks eyeshadow brush (‘lauvärvi pintsel’) või trench coat (‘vihmamantel’).
Oluliselt vähem esineb sega- (7%) ja valikulisi koopiaid (4%). Segakoopiad on sellised liitsõnad ja -väljendid, millest üks osa on inglise, teine eesti keeles, näiteks nude-roosa (‘õrnroosa’) või üli-üli-thankful (‘üli-üli-tänulik’). Valikulised koopiad on pealtnäha eestikeelsed. Doktoritöö materjalis on enamik valikulistest koopiatest mingi idioomi või piltliku väljendi tähenduse kopeerimine, mis enamasti on sõna-sõnalt tõlked inglise keelest, näiteks väljend “minu vabandused” (my apologies), mille asemel oleks eesti keeles loomulikum öelda “ma vabandan”.
Mõnikord on selliste sõna-sõnalt tõlgete eesmärk keelemäng. Näiteid struktuurimuutustest on materjalis vähe, enamasti on need konstruktsioonid, mida on inglise keele mõjul tihedamini kasutama hakatud, näiteks “olen ümbritsetud heade inimeste poolt” (‘mind ümbritsevad head inimesed’) või “olen spaasse minemas” (‘lähen spaasse’). Viimati nimetatud muudatused on levinud ka eesti üldkeeles.
„Enim kopeeritakse spetsiifilise või kujundliku tähendusega väljendeid ja sõnu. Esimesel juhul on enamasti põhjus selles, et eesti keeles puudub sobiv vaste või ei anna see mõtet piisavalt täpselt edasi. Teisel juhul on eesmärk leida uusi väljendusvahendeid, mis mõjuksid uudselt ja värskelt. Lisaks soodustab kopeerimist: 1) tugev emotsionaalne konnotatsioon ehk suuri tundeid on sageli kergem väljendada inglise keeles, 2) esinemissagedus ehk mida sagedamini inglise keeles esineb, seda suurema tõenäosusega võidakse seda kasutada ka eesti keeles,“ kommenteerib Kask.
Seni on Eestis vähe uuritud inglise sõnade integreerimist eesti keelde. Doktoritöös uuriti seda inglise omadussõnade ühildumise kaudu. Analüüs näitas, et kui inglise omadussõna on morfoloogiliselt sarnane mõne eesti sõnaga ning see sobitub mõnesse Eesti käändkonda, siis omadussõna ühildub. Näiteks ühildusid alati kahesilbilised y-ga [i] lõppevad omadussõnad, mis on struktuurilt sarnased eesti omadussõnaga “tubli”: “fancymaid toite” (‘uhkemaid toite’). Enamasti ei ühildunud sellised omadussõnad, mille kirjapilt ja hääldus erinevad, näiteks “oosõm” (awesome – ‘võimas, äge’).
Kokkuvõttes saab öelda, et inglise-eesti keelekontaktid on kergelt intensiivsed ning kuuluvad Thomasoni ja Kaufmani (2002) viieastmelise skaala põhjal teise kategooriasse.
