Kuidas saada edukaks moeloojaks?
Reedel Ettevõtluskõrgkoolis Mainor esinev pikaajaline Flandria Moeinstituudi tegevjuht ja Antwerpeni Kolledži lektor Edith Vervliet soovitab alustavatel loov- ja moevaldkonna ettevõtjatel otsida endale esimeste kollektsioonide tegemise ajaks töö, mille eest makstakse reaalset palka.
New Yorgi ja Pariisi moenädalatele ettevõtjaid eksportinud Edith Vervliet soovitab noortel alustada karjääri mitte oma brändi loomisest, vaid suuremast firmast, kus näeb tööstuse köögipoolt. “Maailmas on liiga palju moeakadeemiaid ja disainereid ning läbilöömiseks peab olema väga andekas. Alustajad vaatavad New Yorgi Fashion Weeki glamuuri, kuid sinna kulub aastaid rasket tööd ja raha. Rahvusvahelises moemaailmas on konkurents metsik ja inimestest pigistatakse poolmuidu maksimum välja,” ütles Vervliet.
Ettevõtlusekspert soovitas alustaval moeloojal otsida endale kõigepealt päris töökoht, mis aitab arved maksta ja unistuseks vahendeid koguda.
“Leia oma nišš. Kõrgmood tundub ahvatlev, aga tänavamoe ostjaid on rohkem. Praegu on väga kuum teema taaskasutus – mõtle juba tootmise alguses, mis sinu asjadest peale esimest kasutusringi edasi saab. See huvitab ostjat.”
“Tee esimene kollektsioon sõpradele, perele ja naljaga pooleks lollidele. Esimese kollektsiooni valmimine maksab 25 000 eurot, mis läheb materjalidele ja kõrvalkuludele. Esimeste töödega ma kohe moeshow’dele ei läheks, sest see on kulukas. Ürita see kõigepealt sisemisele sõpraderingile müüa,” soovitas Vervliet.
“Kui sinu asjad omadele meeldivad, siis võid hakata mõtlema moeshow’dele. Selleks peab tegema reaalse äriplaani. Kui tahad tõesti jõuda Pariisi, siis pead leidma ressursse. Belgias saavad näiteks läbimõeldud alustavad ettevõtted riigilt 50 protsenti ettevõtlustoetust või tagatise laenule, kuid ülejäänud poole pead ikka ise leidma. Äriinglitele ja muudele peamiselt tehnoloogiasektori finantseerimisvõimalustele ei tasu loomevaldkonnas loota. Neile on see liiga riskantne. Raha leidmine ongi üks raskemaid kohti,” rääkis ekspert.
Vervlieti sõnul läheks ta noore kollektsiooniga kõigepealt Eesti moeüritustele. “Rahvusvahelised show’d on kallid, Pariisi Fashion Weeki ajal maksab pelgalt tagasihoidlik ruumike ostjate kutsumiseks viieks päevaks 5000-8000 eurot ja muid lisakulusid on palju. Sellisel tasemel kollektsiooni tegemine ja üritusele minemine maksab vähemalt 80 000 eurot.”
“Kui näed, et su brändi vastu on huvi, aga koduturg on paratamatult piiratud, siis tasub liikuda samm-sammult lähiriikidesse, alustades näiteks teistest Baltimaadest. Pead osalema regionaalsetele messidel ja moeüritustel.”
“Eestis võid mõelda oma brändipoele aga teistes riikides on esialgu on mõttekam leida pigem edasimüüja, kes koondab mitmed disainerid kokku. Leia endale hea rahvusvaheline müügiagent,” soovitas Vervliet.
“Tarbijad otsivad järjest enam suurte brändide kõrval isikupära ja see on Eesti moeloojate läbilöögivõimalus. Uued elektroonilised müügi- ja turunduskanalid annavad väikesele tegijale elust suurema potentsiaali,” soovitas Vervliet olla turunduses julge.
Edith Vervliet on ettevõtja, kirjastaja, lektor, pikaajaline Flandria Moeinstituudi tegevjuht ning Flandria Loomemajanduskeskuse looja.
