Vesi on kraanist voolav ilutoonik
Vesi teeb imet. Kaheksa klaasi vett päevas annab energiat, muudab meid saledamaks, taibukamaks ja positiivsemaks.
Perearstid, toitumisspetsialistid, nahaarstid ja iluterapeudid on ühel meelel, et joogivesi on kindel tee pikema ja tervislikuma eluni ning pringima ja siledama nahani.
Vesi osaleb pea kõikides kehatalitustes alates vereringest ja kehatemperatuurist ning lõpetades seedimise ja jääkidest vabanemisega. Peale selle aitab vesi söögist toitaineid omandada. Vedelikupuuduse ajal ei omandata vitamiine ja mineraalaineid piisavas koguses ja mürkaineid ei eritata nii tõhusalt. Söök on nagu svamm, mis veega immutatult paisub ja võimaldab vitamiinidel ning mineraalainetel organismi imenduda. See omakorda muudab su tervemaks ja tugevdab immuunsüsteemi.
Vett on vaja ka liigeste määrimiseks ja siseelundite ning kudede kaitsekihi moodustamiseks. Kui inimene ei saa küllaldaselt vett, väheneb tema verehulk ja ta pole enam oma tippvormis. Kõik see mõjutab enesetunnet ja välimust.
Hea idee!
Vedelikke võib ka süüa. Puu- ja köögiviljad koosnevad põhiliselt veest – aprikoosid viinamarjad, melonid, virsikud, maasikad, kurgid, mangod, apelsinid ja piprad sisaldavad vett üle 75%. Mõni kalaliik, näiteks sardiin, makrell, lõhe ja tuunikala, koosneb samuti 50% ulatuses veest.
Kui palju vett me vajame?
Vee vajakajäämist seostatakse peavalude, unisuse, kuiva naha, seedehäirete ja koguni meeleolukõikumistega. Paljud meditsiiniasutused soovitavad 60-kilosel täiskasvanul juua päevas 1,5-2 liitrit vedelikku, millest suurema osa peaks moodustama vesi.
